Sunday, April 04, 2010

Tristan and Isolde at Staatsoper

Ungursun buten saind hedii 3 honog untalguy essay bichsen ch Staatsoper-t Wagner-iin Tristan and Isolde-iig 6 tsag setgel dogdlon uzev. Neg talaaraa Tristan and Isolde-iig ali ertnii uzehiig muruudsun, nuguu talaaraa Daniel Barenboim udirdaj baigaa bolhoor ch ter uu ene togloltiig neleed udaan huleesen yum. Barenboim-iin huvid humuus medeh baih. Barag udguu amid baigaa hamgiin mundag udirdaach (no offense Gergiev), bas tuguldur huurch. Tuunii tuhain uyedee hanilj baisan Jacqueline du Pre-giin hamtaar bichuulsen Haydn, Elgar hoyoriin Cello Concerto, Schubert-iin Trout Quintet bol dahin davtagdashguy.

Minii huvid Barenboim-iig chuham yaj meddeg bolsonoo sain sanahguy baina (perhaps through his political activism?). Gehdee hamgiin anh tuuniig ungursun ond Felix Mendelssohn-ii mendelsnii 200 jiliin oid zoriulsan tuguldur huuriin concert deer harj baisan yum. Tuunees hoish 5 sariin 23-nd dahin Baruun German baiguulagdsanii 60 jiliin oid zoriulan Beethoven-ii 9-r Symphony-g Brandenburg-iin Haalga deer udirdan toglohod ni yag door ni zogson uzej baisan. Tsag iluutey toglodog 9-r symphony-g (CD 74 minute-iin bagtaamjtay baidag ni uuntey holbootoy ch gej yaridag) neg ch temdeglel ashiglalguy tseejeeree udirdsand ni tuhain uyed bishirch baij bilee. Getel ene udaad intermission-toygoo niileed 6 tsag orchim togloson Tristan and Isolde-iig shuud tseejeeree udirdaj namaig bur heleh ugguy bolgov.

Tristan and Isolde-iin huvid ugtaan bol asar ertnii domog. Lav l anhniih ni huvilbar 1150 orchim ond harialagddag geh yum bilee. Bur ug ehiig ni haival dahiad heden zuun jil uhrah biz (King Arthur-iin tuuh deer gardag Lancelot, Guinevere hoyor bol ene domgiin bas neg huvilbar). Gehdee Wagner-iin huvid uuriin oper-oo Gottfried von Strassburg-iin Tristan (13-r zuun) deer suurilan bichsen gedeg. Sonirholtoy ni yag uuruu unshaad uzvel ene hoyoriin hoorond neleed ih yalgaa bii. End bichij nurshmaarguy baina. Harin Wagner-iin huvid terhuu zohioliin hamgiin chuhal 3 hesgiig libretto deeree buulgasan yum (zohioliin uil yavdal ni interneteer duuren tul end bichihees zailshiiv).

Buddhism baruunii soyol irgenshild tsoo shinechlel avchrana ene ter gej yaridag humuus ene opera-g saitar uzehiig zuvluyu. Yur ni sain yarival 19-r zuunii suul hagast Nietzsche, Schopenhauer-aar damjin Buddhism neleed huchtey orj irsen baidag. Wagner ch tuhain uyedee Schopenhauer-t avtaj baisan ni tuunii buteluudees ilt medregddeg (philosophy of the "will," for instance). Tristan and Isolde jishee ni ter chigtee udur/shunu, uhel/amidral, unen/hudal gesen arga bilgiin uhaan deer suurilsan baidag. Uil yavdliin huvid ch gol hudulgugch huch ni enehuu hoyor taluudiin zorchildoon yum.


Togloltoos setgeld hamgiin todoor uldsen negen zuil ni yah argaguy taiz zasalt. Aldart taiz zasagch Hans Schavernoch-iin buteesen fallen angel-iig harsan hun bolgon shuud l "brilliant!" gej duu aldahaar bailaa. Zohioliin act bur uur uur gazar boldog buguud tuhai burt ni unuuh angel-iin hushuug erguulehed zohitsoh taiz bii bolno (ene tsaashaagaa harsan zurag gants oldson ni). Yaj ingej setgej chadsan bainaa...

Togloltiin huvid medeej amidaar uzej baigaa bolhoor gaihaltay baiv. Gehdee urid umnu ni denduu olon sain recording sonsson tul arai l setgeld hurch chadsanguy. Humuusiin huvid medeej durtay recording-uud ni uur uur. Minii huvid bol 1952 onii Bayreuth deer (Wagner-iin uuriinh ni bii bolgoson festival - Nietzsche-giin Ecce Homo uunii talaar neleed marzan tailbaruud bii) Herbert von Karajan-ii udirdsan bichleg hamgiin mundag ni. Yagaad ch yum von Karajan mash hurdan udirddag tul Wagner-t neleed zohitsood baih shig baidag yum. Harin hervee Wagner-iig gunzgii medehiig husvel Leonard Bernstein-ii udaan hemneltey 1981 onii huvilbariig sanal bolgoyo.

Medeej Wagner l bolson hoino tuunii opera-g uzehiin tuld uzegchdees neleed tesver hatuujil shaardana. Bernard Shaw-iin Perfect Wagnerite deer gardag shig Wagner neg ayalguug taniltsuulah bolovch tuuniigee zuvuur ilerhiilehees zoriud zugtana. Sonsogch bur tuhain uyed tolgoidoo zuv ayalguud husen huleeh bolovch Wagner buruu note ugun humuusiig budliantuulj orhino. Ingeh ni neg bodliin ih yadargaatay bolovch nuguu talaaraa uzegchdiig suudald ni tevcheerteygeer uyah gaihamshigtay arga bolj ugdug. Uuruur helbel tuunii opera-nuud deer hamag ayalguunuudiin zangilaa ni zuvhun tugsguld ni tailagddag gesen ug.

Tristan and Isolde-iin huvid opera-iin ehend Prelude (Vorspiele) deer taniltsuulagdsan ayalguunuud buhel togloltiin turshid olon yanzad huvirsaar tugsguld ni butsaj ireh uye ni Tristan-ii uheltey davhtsana. Ene uyed Isolde uuriin Liebestod buyu hair-uhliin duug duulan hairtaa aldsandaa haruusan nas nogchino. Ene ch utgaaraa Liebestod asar ih setgel hudluliig bagtaan tugs hair durlaliin ilerhiilel boldog (nuugaad yahav hamgiin anh sonsood ene heseg deer bi uilj baisan). Hun burt uur uursdiin durtay Liebestod-uud bii (minii uzsen togloltod duulsan Waltraud Meier, bas Maria Callas hoyoriinh hamgiin iheer taashaagdsan ni baij medne). Harin minii huvid hamgiin anhnii Isolde-uudiin neg Kirsten Flagstad-iinh hamgiin mundag ni:



Ertrinken, Versinken, Unbewußt - Höchste Lust!

13 comments:

oldoshaksli said...

gaihaltai
gaihaltai

bayarlalaa

Anonymous said...

Чи чинь харин овоо муу гар уу 3 хоног унталгүй байж байгаад 6 цаг Тристиан, Изолда хоёрыг үздэг айн? хэхэ.

Миний хувьд анх Баренбоймтой Бетховений симфониудаар нь танилцсан. 9-н симфонийг 9-лэнг бичүүлсэн бичлэг.

Бас 24-Берлин дээр Баренбойм нэг цаг дээр нь гардаг. Мань хүний нэг өдрийн амьдарлын нэг цагийг нь гаргадаг.

Чи бас азтай юмаа. Бранденбургийн хаалган дээрээс 9-р симфонийг Баренбоймын удирдсанаар сонсдог.

Энэ харин гоё бичлэг байна. Хоёрын хооронд жаахан жаахан энд тэндээс харсан юмаа тавьж байхаас иймэрхүү өмнөх бичлэгүүд шигээ олигтой бичлэг хийгээч.

Anonymous said...

manai hotyn musei-d minii uzesgelen yavagdaj baigaag ta buhend duulgahad taatai baina. minii zurguud olon toony uls orny ayalalaar ussen ba musei dotor bodlogshirson uur amisgalyg uusgej baina. hervee ta odroo taivan saihan ongoruulehyg husej baigaa bol minii uzesgeleng sonirhooroi. daraa ni oor hot ruu shiljine...

Anonymous said...

Nietzsche, Schopenhauer - eer damjij buddhism baruuniihand tanigdsan gedeg heseg deer tuvshin joohon delgeruuleech

ene Nietzsche, Schopenhauer - iin uursdiin philosophy - n uzel sanaagaar u esvel buddhism talaaraa yu?

Nuguu minii medheer Sixties geed chinii yriad bdag Bob dylan - n ulger boldog generation ued baruund hamgiin tom influence bolj baisan sanaan yoponii zen buddhism geed baih shig bdgiin sh de, yu bilee Alan watts biluu neg nuhur ene tuhai ih bichsen sanagdaj bna, ene talaar jool hed gurvan yum bicheech medeelel maani zuv tsetsggui uchir neg l saihan oilgolttoi bolj chadahgui bna

Anonymous said...

juchhuuuuuuu, 7 saraas minii zurguud delguurt zaragdaj ehlene...

Anonymous said...

tuvshuun, zavaaraa huuchin mongoloor bichdeg program olood ogooch. please!

Anonymous said...

tuvshuun, zavaaraa huuchin mongoloor bichdeg program olood ogooch. please!

Anonymous said...

tuvshin bi 5 sard 3 naiztaigaa berlind ochno. pivdohuu hamt? hariultsan bai daa duhaa.

Anonymous said...

hayag, utasny dugaaraa ilgeehyg husej bna.

Anonymous said...

noir chin hurehgui bol bid nartai hurald suusan ch bolno :))

Tuvshin said...

Piavdah bolhooroo zalgaaray: +491751452570

http://www.linguamongolia.com/soft1.html
http://www.boljoo.com/

Anonymous said...

bayarlalaa. uhaantai shuu geed duhan deer ni shob :)

bis dahin.
Michelle

Anonymous said...

borhon zurh min tug tug buguin tsag maan chag chag gesnees udahgui tuvshing nyaslah tsag oirtoj bna daa, :D